Suomâ Kulttuurruttârááju
Suomâ Kulttuurruttârááju lii priivaat siäđus, mii toimâ väldikodálávt. Mij huksip maaŋgâárvusii já kilelis ohtsâškode, toimâp tiettuu, taiđuu já kulttuur pyerrin já movtijdittep puátteevuođâ čeepijd luhostumij kulij.
Mii jienâ kulloo já pargo uáinoo pirrâ Suomâ. Mij halijdep nanosmittiđ tiettuu já taiđuu sajattuv ohtsâškoddeest já ton merhâšume ulmuid – tondiet mij lep ain tiettuu já taiđuu peln.
Kulttuurruttârááju omâdâh lii puáttám luuvij iivij ääigi finnejum skeŋkkiimijn já investistmij puáhtusijn.
Mij mieđettep tiettui já taiđui išeruttân paijeel 50 miljovn eurod jyehi ive. Mij toimâp, savâstâllâp já vaikuttep kulttuur pyerrin.
Mii čiččâmnubáloh eennâmkodderuttârááijud luávdih oles eennâm. Meid Taidekoti Kirpilä, taiđâráid uáivildum residensohjelm sehe Mirjam Helin -lávlumkišto já -akatemia láá mii tooimâ uási. Maaŋgâin musikkárijn láá kiävtust mii čuojânâsnurâlduv árvučuojânâsah.
Kulttuurruttârááju toimâ uulât oles Suomân
Suomâ Kulttuurruttârááju tuáimá väldikodálávt. Kulttuurruttârááju 17 eennâmkodderuttârááijud tuárjuh tiettuu, taiđuu já kulttuur jieijâs kuávluin. Toh jyehih jyehi ive išeruuđâid já palhâšuumijd sehe olášuteh sierâlágán haavâid.
Ohtâ eennâmkodderuttâráájuin lii Laapi ruttârááju, mon tiäddučuágástuvah ruttâdemtooimâst láá eennâmkode eellimvyeimi ovdedeijee haavah sehe sämikulttuur já arktâsii kuávlu tutkâmuš.
Uhkevuálásij ucceeblovokulttuurij sehe kulttuur eellimvyeimi tuárjum meid tuárispelnkuávluin kulá Kulttuurruttârááju strategian.